
Foto: northcarolinastate.scout.com
Hüppevõime treenimine on väga populaarne teema noorte pallurite seas, mis tekitab sageli probleeme. Põhjuseks on ikka see, et ei teata täpselt kuidas seda kõige õigemini teha.
Liikumas on loomulikult igasuguseid legende, üks hullem kui teine. Paraku ei ole neist enamasti abi ja mis peamine, pikemas perspektiivis võivad need isegi tekitada noorele sportlasele tõsiseid vigastusi.
See lugu olekski väikeseks hoiatuseks!
Palju kuulsust on kogunud erinevad vertikaalse hüppe treeningprogrammid nagu näiteks “Air Alert” ja muidugi ka paljud teised.
Point on selles, et valdav enamus neist programmidest on tehtud turundusinimeste poolt ning ei oma väga suurt väärtust treenerite seisukohalt.
Soovitan kindlasti vältida “Air Alert´i”, mis ei oma mingit loogilist sisu.
Eelnevalt mainitud “Air Alert“, koosneb see programm AINULT hüppeharjutustest.
Kui sa pole eelnevalt väga oma jalgu treeninud, annab see algselt loomulikult tulemusi, kuid ei ole kindlasti ohutu su liigestele.
Seletan siin lahti hüppevõime tähenduse.
Sul tuleb ületada raskusjõud, mis sind maapeal kinni hoiab. Mida rohkem jõudu rakendad, seda kõrgemale hüppad. See tähendab, et Sul tuleb väga lühikese aja jooksul rakendada järsult võimalikult suurt jõudu.
Kui me nüüd vaatame kuulsat “Air Alert” programmi, on kõik üles ehitatud ülipikkadele seeriatele, mis kuidagi ei soodusta plahvatusliku jõu arendamist.
Selleks, et arendada plahvatuslikku jõudu, tuleb mängu selline mõiste nagu plüomeetria, pluss jõusaal.
Jõusaalis treenides kasvab su lihasjõud, mis omakorda võib muuta sind aeglasemaks. Nüüd ongi tarvis plüomeetrilisi harjutusi, mille mõjul suudavad lihased rakendada selle jõu lühema aja vältel ja plahvatuslikult.
Kuid lõpuks oleneb see kõik konkreetsest sportlasest. Kellel on tarvis lihasjõudu järgi aidata, kellel on puudu kiirusest.
Muidugi on seal palju erinevaid punkte veel, kuid lihtsalt seletades on see nii.
Jõusaal ei jookse ühelgi korvpalluril mööda külge maha, nii et sealt võikski kõik alustada.
Enamus hea hüppevõimega korvpallurid ei ole seda spetsiaalselt kunagi treeninud. Kõik taandub ikkagi aastate pikkusele raskele ja järjepidevale tööle, kus arendatakse tervet keha.
Erinevad legendid jalanumbri suurustest ja muust on täielik fantaasia.
Kuid kui rääkida veel internetis levivatest treeningprogrammidest julgen soovitada “Jump Manual“ nimelist programmi, mis on loodud Jacob Hiller`i poolt.
Mees on haridusega treener ning jagab asja.
Loomulikult ei saaks väita, et ka see programm ei oleks müügile üles ehitatud, kui vähemalt see toimib ja ei ole ohtlik tervisele.
Vastav toode peaks siis välja arvutama spetsiaalselt Sulle sobiva harjutuste vahekorra jne. Lõpuks annaks kõigile imerohu jahtijatele head nõu!
Käi korralikult trennis ja arenda ennast mitmekülgselt, küll siis ka tulemused tulevad!